Hea noortega töötav spetsialist!

On kokkuvõtete tegemise aeg!

Praegune aktiivne küsitlus on suunatud kõikidele Hiiumaa noortega töötavatele spetsialistidele. Ei ole oluline, kas olete otseselt, kaudselt või lihtsalt teadlik projektist – ootame teie tagasisidet HELP projektile.

Küsitluse leiate SIIT

Advertisements
Posted in Uncategorized | Leave a comment

Toimetulek agressiivse käitumisega

Sissejuhatus VERGE metoodikasse.

5.novembril osalesid HELP projekti raames 8 Hiiumaa noortega töötavat spetsialisti Saaremaal VERGE koolitusel, mis käsitles toimetulekut agressiivse käitumisega. Meil oli siiralt hea meel, et Saaremaa kolleegid meid sellele koolitusele kutsus, kuna teema on tõsine ja paraku igapäevatöös üks osa.

Vägivald tööl on teema, mida üldjuhul varjatakse või peetakse tabuteemaks, aga samas eeldatakse, et meil kui spetsialistidel on olemas oskused ja teadmised sellega tegelemiseks. Kuid olgem ausad, mitte üheski tasemeõppes ei käsitleta antud teemat – ei pedagoogikas, noorsootöös või sotsiaalvaldkonnas. Siiski tuleb sellele senisest rohkem pöörata tähelepanu just eraldiseisva teemana, mitte võtta kui ühte töö osa.

Vägivalla ennetuse esimesed sammud

Lastega töötavates asutustes on juba pikemat aega muutunud kiusamise mõiste, mis enam ei ole pelgalt “õpilaselt-õpilasele” suunatud, vaid laieneb palju rohkemate osapoolte vahel, seal hulgas õpetajate ja lapsevanemate. Tihti peale me ei mõista, et ka verbaalselt ehk suuliselt võib toimuda nii laste kui ka täiskasvanute vahel vägivald. Täiskasvanud ehk suudavad osa asju alla neelata ja leida sellele lahendus, kuid lastel tihti peale puudub oskus sellega tegelemiseks.

Kuna inimestel on väga erinev arusaam vägivallast (nii verbaalselt kui ka füüsiliselt), siis on väga oluline selle sõnastamine meie igapäeva töös – millised on meie riskid? Millised lapsed ja noored meie asutuses käivad? Millised agressiooni tüübid on sagedasemad?  Ehk iga asutus, kes töötab noortega ja lastega, peab oma meeskonnaga riske defineerima ja neid teadlikustama ehk rääkima asjadest nii nagu nad on.

Siit edasi saab koostöös meeskonnaga välja töötada riskianalüüsi ja millised on sekkumisviisid ehk juhendid, et toime tulla agressiivsusega. Riskianalüüs on dokument, mis on pidevas muutumises. Kuna lapsed on pidevas arengus ning muutumises, siis ei saa eeldada, et üks juhtumi sekkumisviis saab toimida kümneid aastaid. Siinkohal tuleb vaadelda ka sihtgruppi, kellega me töötame. Üks ja sama meetod ei pruugi sobida nii 7-aastasele kui ka 16-aastasele – nende maailmatunnetus ja arusaam ühiskonna toimimisest on väga erinev.

Arusaam agressiivsusest

Miks tekib lastel agressioon millegi suunas? Üldjuhul lapsed ise ei oska seda sõnastada, mistõttu vestlus täiskasvanuga, kes aitab lahti mõtestada, on alati vajalik peale olukorra lahendamist.

Üldjuhul (välistades vaimseid erivajadusi) algavad kõik agressioonid tunnetest – vihast. Viha võib peita endas, aga väga palju teisi tundeid. Näiteks laps kogeb hirmu, alaväärsust, ärevust, on ebakindel või hoopis midagi muud. Kui laps on segaduses ja tunded kogunevad, siis tihti peale võib see plahvatuslikult väljenduda agressiooniga. Agressioon on tegevus, mis on kaudselt või otseselt suunatud kellegi või millegi suunas.

Alati on oluline tegeleda lapse tunnetega ning kehtib reegel – vägivald põhjustab vägivalda. Olukorra lahendamiseks ei aita vägivald lapse vastu, kes on agressiivne.

Kuidas sekkuda effektiivselt?

Kõige aluseks on suhted lapsega – kuidas on suhted peres, asutuses ja ühiskonnas? Kas lapse vastu tuntakse huvi, siirast huvi? Kuidas luuakse lapsega kontakti?

Kas laps saab piisavalt tunnustus ja positiivset tähelepanu? Lapsed ei vaja tunnustust, mis on hinnaguid andev – “tubli!”; “Hästi tehtud”. Vaid pigem sisulist tagasisidet, mis oli hästi ehk märka seda, mida tahad veel näha. Näiteks: “Ma panin tähele, et Sul tuli tänane arutlus tunni teemal väga hästi välja ja Sinu pakutud ideed, panid ka mind mõtlema.” Inimestel on alateadvuses omadus õppida edu-kogemust, seega pakkuge ka lapsele võimalust õppida ja areneda edu-kogemusest. Kuid alustada alati väiksematest sammudest, liikudes edasi suurema eesmärgi poole.

Kui kõik eelnev on paigas (suhted ja tunnustamine), siis tulevad juba kergemalt ka reeglite paika panemine ja ootustele vastamine.

Kui aga tekivad probleemid, siis tuleb vaadata, kus osas (eelnevalt kirjeldatus) on tehtud viga? Pane siinkohal tähele – mitte laps ei tee vigu, vaid meie.

Kuidas käituda kui märkad agressiivset olukorda?

Kõige olulisem on alati hinnata olukorda – kas vajab sekkumist, kui jah, siis millist. Kindlasti tuleks ka hinnata ise enda oskuseid ja valmisolekut – siinkohal on väga oluline, et teie meeskonnas oleks olemas inimene, kes on vastava sisulise koolituse/treeningu omandanud ja oleks valmis sekkuma, kui selleks on vajadus.

Peale sekkumist on kindlasti vajalik olukorra analüüsimine, kuigi see ei ole Eestis väga levinud, siis soovitatakse seda siiski kirjalikus vormis teha, et saada ülevaadet, nii üldisest pildist asutuses, kui ka agressiivse lapse arengu kohta.

 

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Projekti statistikast

Mõned numbrid, mis iseloomustavad HELP projekti kulgu:

37 286,98 € projekti kogu eelarve

2427 korda blogi vaatamist (seisuga 04.11.2015)

895 vabatahtlikku töötundi, rahalise väärtusena 5 996,50 € (seisuga 04.11.2015)

518 projekti kestus päevades

130 individuaalset nõustamist

61 koolitusel osalejat

53 tundi koolitusi

50 noort grupinõustamises

24 blogi postitust

23 noort programmis

5 erinevat koolitust

5 projektipartnerit

3 laagrit noortele

3 artiklit kohalikus lehes

2 kohtumist võrgustikuliikmetega

2 tunnustust, mis on seotud projektiga

Posted in projekt, statistika | Tagged , | Leave a comment

Aasta 2015 vabatahtlik noorsootöös

Eelmisel nädalal tunnustati Hiiu maakonnas noorsootöö parimaid ja säravamaid tähti. Pidulikul sündmusel Käina Kultuurimajas jagati Hiiu Maavalitsuse poolt tänukirjad viies kategoorias – aasta noor, aasta sündmus, aasta vabatahtlik noorsootöös, aasta ringijuht ja aasta noorsootöötaja.

Aasta 2015 vabatahtlik noorsootöös on meie projekti meeskonda kuuluv nõustamistejuht Svetlana Reinmets.

Hea sõnaga peeti Teda meeles järgmiselt: Svetat teavad kõik ja ta on alati olemas! Ta on juba aastast 2013 panustanud suurel hulgal oma aega ja teadmisi HELP-projekti koostamisse ja rakendamisse ning sellel on hindamatu väärtus. Tänu sellisele vabatahtlikule tegevusele on paljud lapsed saanud oma probleemidele lahendusi, leidnud omale uued sihid ning suunatud vastava spetsialisti juurde. Lisaks HELP projektile, on ta alati valmis osalema laagrites – olgu siis juhendajana, sõbrana või öövalvurina – pole küsimust, ta teeb kõik ära. Oma positiivse oleku ja oskusega igas halvas olukorras leida positiivne noot, muudab ta iga tegevuse meeldejäävaks ja protsessi nauditavaks. _DSC0043

Palju õnne ka HELP-meeskonna poolt!

Posted in Uncategorized | Leave a comment

Lastekaitseühingu pillituba hakkab saarel ringi rändama

ilmus Hiiu Lehes 11.august 2015, Harda Roosna4LK_Pillitoa-pillid

Hiiumaa lastekaitseühingu projekt “Hiiumaa pillituba” loob maakonda ainulaadse pillitoa.
Pillid on küll ühingu käes hoiul, kuid pillitoa saab endale laenutada igaüks, kes on läbinud vastava koolituse.
“Pillitoa mõte on muuta igapäevased tegemised koolides, lasteaedades ja noortekeskustes innovaatilisemaks,” selgitas projekti-juht Kaie Pranno ning lisas: “Senised projektikogemused on tõestanud vajadust muusikateraapia ja pillitoa järgi.”
Pillituba on kogukonna jaoks loodud võimalus tutvuda uudsete muusikariistadega ja kogeda nende teraapilist mõju. Kokku soetati kaks nn õpetaja djembe’t, mis on veidi suuremad kui grupile mõeldud pillid, kümme väiksemat djembe’t, kolm ksü­lofoni, kaks cabasat ja kaks kalimba’t. Pillidega saab läbi viia muusika-, loov- ja tantsuteraapiaid, korraldada uuenduslikke tegevusi laste- ja noortelaagrites, õppida tiimitööd, mitmekesistada koolitusi jms.
Eripedagoog-loovterapeut Svetlana Reinmets selgitas, et djembe’d ja teised rütmipillid, mis toetusega saadi, aitavad mängijal-kuulajal leida tasakaalu ja ennast arendada. Rütmipillid on ühtlasi suurepäraseks energiaväljundiks ja annavad mängijale võimaluse suunata oma emotsioonid pilli­mängu.
“Pillimäng ei ole mitte ainult teraapiline tegevus, vaid aitab parandada ka koordinatsiooni ja rütmitunnetust, lisaks loob hea meeleolu,” lisas Reinmets.
Plussiks nimetas Reinmets seda, et Hiiumaal on palju psühholooge ja terapeute, kel on muusikateraapia oskused ja kogemused ning kes oskavad saadud pille eesmärgistatult kasutada.
Koostöös Hiiumaa riski-laste ja -noorte ennetusprogrammi HELP tiimiga tahetakse nüüd pillitoa projekti tutvustada. Samuti õpetada Hiiumaa koolide ja lasteaedade pedagoogidele, aga ka noortega töötavatele spetsialistidele, kuidas pille kasutada.
Kaie Pranno tõi näiteks, et rütmipillidega saab rikastada kooli õppetööd, pakkudes lastele ühtviisi uudset ja teisiti arendavat eneseväljendust.
“Pillituba on heaks jätkuks HELP projekti tegevustele ja aitab rikastada kogu saare noortevaldkonna spetsialistide tööd,” julgustas Reinmets kõiki õpetajaid ja noortega töötavaid inimesi rütmipille kasutama oma igapäevatöös.
“Ei pea omama muusikalist haridust, piisab ettevõtlikkusest ja sellest kui pillide laenutaja läbib meie rütmipillide koolituse,” lisas Hiiumaa lastekaitse ühingu esinaine Merle Salusoo.
Koolituse infot jagatakse peatselt lastekaitse ühingu blogis hiiumaariskilapsed.wordpress.com, samuti leiab sealt kontakti pillide laenutamiseks.
Projekti rahastas siseministeerium kohaliku oma-algatuse programmi vahenditest.

Posted in Uncategorized | Tagged , , , | Leave a comment

HELP suvelaager – raskused on selleks, et neid ületada…

…neist õppida ja rõõmu tunda. HELP programmi teine laager noortele toimus 12-14 juunil. Juba heaks laagripaigaks kujunenud Kärdla Ühisgümnaasiumi Kõpu õppekohas. Laagri eesmärk oli pakkuda programmis osalevatele noortele huvitavat ja pisut tavaelust teistsuguse tegevusega täidetud päevi. 11855538_1026952380682840_694737723_n
Täitsime noorte kõhud ja meeled taas maitsva söögiga ning hakkasime laagriga pihta. Loomulikult tuli esmalt kirja panna laagri reeglid. Ja loomulikult olid noored need kes määrasid endile olulised reeglid ise grupitöös. Kokkulepped saavutatud jagunesid noored vanuse järgi kahte gruppi.11850812_1026952374016174_359971779_n Kaie Pranno viis läbi taaskord draamaringi ja Valeri Gramakovski tutvustas tsikleid. Tehnika tekitas alguses kerget hirmu, mille aga adrenaliin oma hõlma alla võttis. Poisid ja tehnika , mürin ja kiirus käivad ikka koos. Neid noori kes tundsid huvi nii tsiklite kui ka lavakunsti vastu, oli. Ehk saab väikesest tutvustusest ükspäev midagi suuremat ja energia suunatakse edaspidi tsiklitele, nende putitamisel ja sõiduosavusele krossirajal. Võetakse ette lugude jutustamine ning nende dramatiseering. Õhtu kulges muusikas. Nii noored kui juhendajad said kogemuse parmupilli mängides, kasutades olemasolevaid heli tekitavaid esemeid pillidena, ning samuti ei puudunud kitarr. Lisaks uute ansamblite ettekannetele, sai esinemiste vahele vürtsi toodud ja osavust proovile pandud taldrikute keerutamisega. Hilisõhtu saabudes vaatasime filmi noortest, nende elust millest ei puudunud kurjus ja armastus. Peale filmi said noored vestelda juhendatajatega jagada tekkinud emotsioone.
Teine päev algas matkaga. Matkajuhiks oli meil pikkade kogemustega Ivo Mänd, kelle elufilosoofia on olnud toeks paljudele. Teadsime algpunkti ja lõpp-punkti. Käisime mööda sirgeid teid ja Hiiumaa suurimaid künkaid pidi läbi metsa. Jalutasime mööda randa ja ka tüdimust tekitavaid kruusateid. Jah me kõik väsisime, kuid me ületasime ennast! 11805944_1026952377349507_16282505_nPeale 29,6 km, mis meiegi üllatuseks läbitud tee pikkuseks kujunes, andis ikka hea tunde. Me tegime selle ära! Me teame, milleks me võimelised oleme! Peale matka ja väikest puhkust kogunesime Kõpu rahvamajja, et vaadata koos filmi „Poisipõli“.
Kolmandal päeval tegelesime kokkuvõtetega. Panime paika augustis toimuva laagri plaane: kogusime noorte ideid, mõtteid, soovitusi. Ja peale ajugümnastikat oligi aeg asjad pakkida ja koju sõita. Kolm tegusat päeva möödusid linnulennult.
Tänud ja kummardused taas Kõpu õppekohale, Valeri Gramakovskile, Ivo Männile, Mart Vahtrale, meie töökale meeskonnale! Ja Noortele, kes olid ütlemata tublid!
Kohtumiseni HELP viimases kokkuvõtvas laagris augustis. 11830935_1026952384016173_173343550_n

Posted in Uncategorized | Leave a comment

MTÜ Hiiumaa Lastekaitse Ühing sai üle Eestilise tunnustuse osaliseks

MTÜ Lastekaitse Liidu tiitli „Aasta liige 2014“ pälvis Hiiumaa Lastekaitse Ühing, kes algatas Hiiumaa riskilaste ja  -noorte programmi HELP. Ühingut tunnustati lisaks ka erinevate peresid toetavate ürituste korraldamise eest , sealhulgas pälvis laialdast tähelepanu ühingu ja nende perede korraldatud ühepäeva kohvik „ Kuhu kadus lapsepõlv“ Kärdla Kohvikutepäeval.

Tunnustamisele esitas ühingu Hiiu Maavalitsus.

Hiiumaa Lastekaitse Ühingusse kuulub 31.12.2014.a. seisuga 26 liiget, kellest paljude põhitöökohas tehtav töö on seotud laste ja peredega. Samas on ühingu liikmeteks oodatud kõiki keda huvitab tegevused lastega, peredega ja kes tunnevad et tahaksid osaleda ühingu töös ja tegemistes.

Kohviku korraldamisega puutusid enamus liikmed kokku esimest korda. Hetkest, kui võeti vastu ühine otsus kohvik korraldada, algas pea 6 kuud kestev protsess, mille jooksul toimusid kümned kokkusaamised-arutelud, sponsorite- toetajate leidmine, meeskonnas ülesannete jagamine jne. Kohvikut aitasid korraldada ühingu liikmed peredega ning meile tuli appi Lastekaitse Liidu esindus. Kohviku nimega on aga selline legend….Ühel heal päeval otsustab Rootsis elav Pipi Pikksupp, et avab Segasumma suvila kohviku Kärdla vanimas majas. Et kõik oleks selge nagu seebivesi ja üks kord üks, saab Pipi kohvik nimeks „Kuhu kadus lapsepõlv?“Kui Pipi kuuleb, et Hiiumaal, Kärdlas on üks maja, kus on suvitanud Eesti jõumees Georg Lurich, otsustab ta seda maja külastada. Ta austab jõumehi väga – maadleb ise ka vabal ajal ja on koguni rammu katsunud Suure Alfredoga. Pipile meeldivad lapsed, ta jumaldab maja hubast aeda ja talle absoluutselt meeldib maja ajalugu! Nimelt on see Kalda tänava maja säilinud osana vanast Rootsikülast, mille põlisasukateks läbi sajandite on olnud kohalikud rootslased või nende eestistunud järglased.

Kohvik meeldis külastajatele ja kohvikut külastas mitu tuhat inimest .

Kohvikul läks hästi ning teenitud tulu eest soetas ühing märgimasina, millega saab erinevatel Hiiumaa suurüritustel läbi viia töötubasid, kus saab valmistada enda kujundatud märke, taskupeegleid, magneteid, pudeliavajaid. Kohviku korraldamisest kirjutas ka „Märka last” 6/2014 number.

Projekti „Hiiumaa riskilaste ja- noorte ennetusprogramm HELP” toetab Justiitsministeerium 33360,98 euroga. Partneriteks on kaasatud kõik Hiiumaa omavalitsused oma allasutustega – koolid, noortekeskused; Rajaleidja, Hiiumaa alaealiste komisjon ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Projekti eesmärgiks on suurendada noortega töötavate inimeste pädevust ja teadmisi kuriteo ennetuses ning vähendada sotsiaalselt tõrjutud noorte riskikäitumist. Projekti käigus loome toimiva spetsialistide koostöövõrgustiku Hiiu maakonnas – noorsootöötajad, haridustöötajad, lastekaitse jt ning pakume läbi võrgustiku sihtgrupi noortele erinevaid tegevusi (praktilised tegevused, teraapia, nõustamine jne).

Peale nende kahe suurema õnnestumise pakkus ühing valdadele individuaalteraapia teenust, viis ellu projekti „Kasvame koos” tegevused kahes vallas- Käina ning Hiiu vald,  koostöös LL ja Advokatuuriga pakume lastega peredele juba mitmel aastal tasuta juriidilise nõustamise teenust Skype vahendusel iga kuu viimasel kolmapäeval, Haigekassa toetusel korraldasime maakonnas väikelaste ja noorte vigastuste ennetusalased projektid „Turvaliselt liikluses” ja „Turvaliselt siia sinna”, korraldasime erinevatel Hiiumaa suurüritustel (Hiiu Folk, Lestafest jt.) erinevaid töötubasid peredele.

Tänu ühingule on Hiiumaale välja arendatud uusi kvaliteetseid teenuseid, ollakse Hiiumaa laste ja perede eestseisjaks ning arvestatav koostööpartner omavalitsustele, Politsei- ja Piirivalveametile, SA Tuurule, Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabiüksusele jne.. Ühing seisab hea selle eest, et kogukonnas oleksid kättesaadavad olulised teenused perede nõustamiseks ning toetamiseks.

Oleme nõustanud teisi mittetulundusühinguid – Kuusalu Lastekaitse Seltsi ning aidanud kaasa  Läänemaal Lastekaitse ühingu loomisele.

Posted in Uncategorized | Leave a comment